Täna tutvustame teile Peipsi ääres väikeses Kallaste linnas asuvat vanausuliste kalmistut, mis on kahtlemata piirkonnale iseloomulik näide. Sellel rahupaigal on säilinud ajaloolised matused, hauatähised- ja hauapiirded, planeering ning imekaunis kalmistuvärav.
Kalmistu asub Kallaste aleviku lõunapoolses osas, Peipsi järve kõrgel kaldal. Vanausuliste kalmistu vanem osa on piiratud maakividest piirdemüüriga, mille kaitseks valatud lai betoonrant on kaldu surnuaia poole. Põhjuseks on see, et kohalike uskumuste järgi on kõik taevast tulev püha ja peab langema pühale maale.
Omaette vaatamisväärsus on Kallaste kalmistu punastest tellistest ja tumedast maakivist laotud kolmeosaline värav, mis asub kalmistu läänemüüris.
Väravast sisenedes avanev vaatepilt on imeline - lillede ja kaheksanurksete ristidega kaunistatud hauaplatsid paiknevad tihedalt ning seal ei ole ühtegi hauaplatsi, millel õitsevad lilled puuduksid. Kalmistuvahi sõnul on kalmistu vanemas osas reegel, et lillede õitsemise ajal peavad haual koguaeg lilled olema ja kui õitsemise aeg saab läbi, asendatakse elavad lilled kunstlilledega.
Vanausulised austavad väga omi kombeid ning koostöös kalmistuvahiga on suudetud vaatamata väikestele muutustele säilitada vanausuliste kalmistule iseloomulikku välimust, seda eriti Vene Õigeusu ristide ja kääpakohtade näol, mis kõigil hauaplatsidel on ilusti eristatavad.
Vanausuliste kalmistu vanemale osale, mis on rajatud 18. sajandil, maetakse kiriku loal ainult neid, kellel on seal juba ees perekonnaliige. Väljastpoolt kogukonda lisandunud maetakse kalmistu uuemale osale, kus matused toimuvad 20.-21. sajandist.
Väga huvitava faktina saime teada ka, et vanausulised külastavad kalmistut ainult päeval, sest nende uskumuse kohaselt saadab lahkunu hing rahupaigas käinud inimese koju. Kuid õhtul, kui kalmistu väravad lukustatakse ei pääseks hing sinna enam tagasi. Seda aga ei soovi ükski vanausuline oma lähedasele.
Kui kunagi satute Kallaste linna, siis võtke kindlasti ette ka jalutuskäik sealsel kalmistul. Selle kalmistu erakordne ilu ja omanäolisus väärib nägemist.
