Järjest sagedasemalt küsitakse meie käest renoveerimis- või hauahooldusteenust tellides taime- ja kahjurimürkide kohta. Võtsime kätte ja uurisime täpsemalt järele, kas ja mida tohib kasutada nii, et linnade kõige elurikkam keskkond ei saaks kahjustada. Järgnevalt anname mõned keskkonnasõbralikud näpunäited kahjurite ja taimede tõrjeks. Hoiame oma rahva kultuuripärandit.
Üheks suuremaks probleemiks kalmistutel on umbrohi, mis ikka ja jälle kipub tagasi tulema. Kalmistud ise taimemürke ei kasuta ega ka soosi seda. Täielikult on see keelatud kalmistutel, millele on Keskkonnaameti poolt selline ettekirjutus tehtud. Taimemürke ei tohiks kasutata, sest suuremal või vähemal määral imendub see pinnasesse ning seeläbi kahjustab kogu ümbritsevat keskkonda, mitte ainult ühel hauaplatsil olevaid taimi. Kahjustatud saavad nii taimed kui ka erinevad loomad - siilid, jänesed, oravad jt. Sest kui mõni neist loomadest peaks oma toidulauaks valima just mürgitatud taime, tähendab see üldjuhul ka selle loomakese elu lõppu. Lisaks võib mürgi kasutamisel kahjustatud saada ka veekeskkond. Kindlasti soovitame kalmistuvahilt üle küsida, millised reeglid nende kalmistul kehtivad. Küll aga on võimalik soovimatute taimedega võidelda ka looduslikul moel. Nimelt võib soovimatuid taimi kasta soolalahuse (lahusta 400 g soola 2 liitris vees) või pritsida soodalahusega (lahjenda 1 supilusikatäis soodat 1 liitris soojas vees) Kalmistuvahtide ühtne seisukoht on siiski see, et tuleb lihtsalt tihedamalt korrastustöid tegemas käia.
Teiseks suuremaks probleemiks on sipelgad. Metsasipelgate hävitamine on rangelt keelatud. Siinkohal on peamiseks soovituseks kuhila ümberkolimine. Kui aga pesa teisaldamine tundub liialt keerukas, soovitatakse kasutada ka tubakatolmu (kuivatatud ja purustatud tubakalehed), mida on võimalik osta aianduspoodidest. Selleks, et mainitud vahend töötaks, tuleb sipelgapesalt pealmine osa korraks eemaldada, tubakatolm pessa raputada ja siis eemaldatud osa tagasi panna. Lõhn pidavat sipelgate jaoks äärmiselt ebameeldiv olema ning sundima nad mujale kolima. Müügil on ka looduslik sipelgapulber, mis on samuti mõeldud sipelgate peletamiseks, mitte hävitamiseks. Toimiva variandina on mainitud ka sidruni- või kaneelilahust, mida võib otse sipelgapesadele ning mujale sipelgate kogunemispaikadesse pihustada – ebameeldiv lõhn sunnib neid lahkuma. Silmas tuleb pidada ka seda, et kuhila eemaldamist või sipelgate peletamist tuleks teha kevadel.
Kolmandaks probleemiks on mutid. Tuntud mutiõrjevahend on harilik rass, mille esimese kasvuaasta taimede ebameeldiva lõhnaga lehed torgatakse muttide ja vesirottide käikudesse. Selle töö juures on soovitatav nahaärrituse vältimiseks kasutada kummikindaid. Samuti võib muttide peletamiseks kasvatada nende jaoks ebameeldiva lõhnaga mürgiseid sibullilli: nartsisse, liiliaid, krookuseid, püvililli.
