Miks hauaplatsi renoveerimine nii kallis on?

Mõne aja tagant kerkib see küsimus klientidel ikka ja jälle esile. Tuleb tunnistada, et alguses tekitas meil endilgi samasuguseid emotsioone ning küsimusi. Tegelikult oleks üldse tahtnud kirjutada pealkirjaks - "MÜÜT nr 1 - Hauaplatsi renoveerimine on kallis". Aga päris müüt see ei ole. Seetõttu panemegi kirja, millest koosneb hauaplatsi renoveerimine, kuhu kulub tööde käigus aeg, milliseid tegevusi peab kindlasti tegema ja miks siis ikkagi Sininõmme või Uulu kalmistule ei saa liiva juurde viia 20 euroga? Liiv ju ei maksa midagi.

Esimese asjana peab renoveerimistöid teha sooviv inimene oma tegevuse kooskõlastama kalmistu administratsiooniga. Seal küsitakse, mida on soov täpsemalt teha, kas oled hauaplatsi registreeritud kasutaja, vaadatakse üle platsi mõõtmed ning antakse Sulle võimalusel luba autoga kalmistule sissesõiduks. Samuti kooskõlastatakse, kust võtad tööks vajaminevad vahendid (kas kalmistul on liiv olemas ja võid seda kasutada), kuhu viid enda tekitatud jäätmed. Mõnel kalmistul tuleb autoga sissesõidu eest maksta, mõnel mitte. Mõnel kalmistul ei saa autoga hauaplatsi lähedalegi, isegi kui "oled Tallinnast ja maksad". Ning siis peab arvestama, et käsikäruga tuleb kõik vajaminevad vahendid (tööriistad, äärekivid, liiv, killustik, segu jne) kohale sõidutada ning see kõik on päris ajamahukas ning füüsiliselt raske tegevus. Näiteks üks tänava äärekivi kaalub mitukümmend kilogrammi ja üks ämbritäis killustikku ka ca 30kg.

Täpselt samamoodi tuleb utiliseerida kõik, mille kalmistult üles kaevad - vanad äärekivid, vana muld ja liiv. Ning neid EI TOHI panna kalmistu prügikasti. Seega peab olema sõiduvahend, millega liiva tuua (nt järelkäru+konks või kaubik) ja koht, kust seda tuua (sest kõige kallim on osta liiva kotiga poest). Kui on olemas koht, kus kogu aeg hoiustada mitut tonni graniitkillustikku ja liiva, on asi kohe palju lihtsam, sest enamasti armastataksegi neid kahte artiklit müüa veoauto koormatäite kaupa. Aga igalühel võimalust nii suures koguses ladustada pole ja tulebki leida lahendus, kust saada ühe väikese platsi jagu ehk ca 750kg liiva. Tõsi on ka see, et maakalmistutel on kalmistuvahid lahkemad ja aeg-ajalt lubavad oma liivahunnikust vajamineva koguse võtta ja isegi prügi utiliseerida, kuid see on pigem erand. Ning linnades pole sageli üldse mingit liivahunnikut. Seal valitseb mentaliteet, et uppuja päästmine on uppuja enda asi.

Edasi algavad päristööd. Enamasti tuleb platsi sügavamaks kaevata, et sinna 7-10cm uut täidet panna, aga juhtub, et platsi tuleb enne täitmist hoopis kõrgemaks tõsta. Nii et kõik on võimalik. Samuti võib kohapeal selguda, et täiesti maa sees, silmale mittenähtavalt, on säilinud kunagise piirde jäänuk. Selle kättesaamine lisab hoobilt +paar tundi. Mõnikord võib alles kohapeal tulla välja, et kalmistu ei luba teha enam nii suurt platsi, nagu platsi omanik senini enda omaks pidanud. See tähendab, et oled kaasavõetud varusid valesti hinnanud - ühes tükis olevad kivid vajavad väiksemaks lõikamist ning taas näitab meie kogemus, et igal kalmistul sulle kivilõikamiseks elektrit lahkesti ei pakuta. Muidugi eeldus on igaljuhul, et lõikamismasin sul endal kaasas on. Ja teine eeldus peaaegu kõigiks renoveerimistöödeks on ehituslik taiplikkus ja kogemus. Siinkohal on ka paslik mainida, et kui vanasti valati hauaplatsidele ühes tükis betoonääriseid, siis tänapäeval seda teha ei tohi.

Kui piiret ehitada pole vaja, aga samblast puhastada ikka, tuleb enamasti ette võtta käsitöö, mis ajaliselt tähendab 1 jooksva meetri puhastamiseks isegi ühte tundi. Võib ju mõelda, et survepesuriga saab kõike teha, aga pretensionikamad kivimid, nt paekivi, laguneks sellise töötlemise peale hoopis koost. Ka terashari võib kasu asemel pigem kahju teha. Seega on vaja vaid kannatlikkust ja käteosavust. Mis puudutab hauakivi puhastamist, siis lihtsamatel juhtudel piisabki veest ja pehmest harjast, aga ka siin peab teadma, millisele kivimile, kuidas läheneda. Näiteks poorseid tuleb hakata pesema alt ülespoole, et vesi ei jätaks kivile inetuid triipe. Meie proovime sageli ka oma tavahoolduste käigus kivid-hauaplaadid vähemalt lapiga üle käia. Ja kui kindel soov mõni keerukam töö endal ette võtta, saate lugeda asjakohast juhendit Muinsuskaitseameti kodulehel.

Kui nüüd kõik mäed on ületatud ja võib lõpuks, käed taskus, tulemusega rahulolles vilet lasta, on siiski vaja tööde käigus tekkinud prügi kuhugi viia ning selleks tuleb mõnikord sõita mitukümmend kilomeetrit. Niisiis ilmnebki, et kõige lihtsam töö, milleks näiliselt on liivavahetus, võib aega võtta pool päeva ning ei ole sugugi mitte lihtne ega odav. Aga kuna meie tegutseme üle Eesti, siis saame enamuse kirjeldatud muredest Sinult ära võtta. Telli julgesti, sest meil pole ühtegi rahulolematut klienti. Kui vajad inspiratsiooni, vaata siit meie tehtud renoveerimistöid või küsi julgesti lisainfot.