Artikkel avaldati 4.07.2022 Postimehes.
Kuna suhtleme igapäevatöös pidevalt kõigi Eesti kalmistuvahtide ja koguduse juhtidega, siis näeme, milliste probleemidega pistavad rinda nii kalmistud ise kui ka tavalised inimesed, kelle kohustuste hulka kuulub lähedaste hauaplatside eest hoolitsemine.
Valdkonna eestkõnelejana tahame neid teemasid rohkem nähtavale tuua, siis on ehk ebameeldivaid üllatusi mõlemal osapoolel vähem.
Kõige lihtsamalt on kalmistu kohaliku omavalitsuse hallatav maa-ala, kus peetakse maetute registrit ja arvestust hauaplatside ning nende kasutajate üle. Justnimelt kasutajate, sest matuse korraldamisel tuleb sõlmida hauaplatsi kasutusleping, kus muuhulgas määratakse ära ka kasutatava maa-ala suurus. Leping toob aga kaasa õigused ja kohustused. Õiguseks on maa-ala kasutada vastavalt kalmistueeskirjale, aga kohustus on selle maa-ala eest hoolitseda.
Püsiprobleem on selles, et paljud inimesed peavad hauaplatsi enda omaks ning arvavad, et seal võib teha ja ehitada ning mõnikord isegi matta kalmistuomaniku teadmata. Pole üldse haruldane, et nädalavahetusel poetatakse kalmistule mõni urn ning maetu kohta ei jää registrisse mitte ühtegi märget. See viib tulevikus järgmiste probleemideni – kalmistul puudub ülevaade, keda kuhu ja millal maeti, ning nii ei saa aidata ka lähedasi, kes 30 aastat hiljem hakkavad oma juuri taga ajama. See, kes toimunu eest vastutas, on aga selleks hetkeks ehk isegi manalateed läinud ja mäletajaid lihtsalt pole enam. Halvimal juhul on sellelesamale platsile juba maetud võõrad inimesed, kui andmed ei võimalda kalmistut reeglitekohaselt planeerida.
Matustest edasi rääkides, on aina sagedasem, et oma lähedase tuhk soovitakse matta koju õunapuuaeda. Siingi tasuks ette mõelda andmete säilimise ja tulevaste probleemide peale. Ei ole veel olemas institutsiooni, mis peaks õunaaedade registrit. Lähevad aastad, on soov kinnisvara müüa ja siis tuleb meelde maetud urn. Mida nüüd teha? Müüa mälestus koos kinnisvaraga? Või hakata urni ikkagi kalmistule ümber matma? Kas kellelgi on veel meeles maetud inimese sünni- ja surmaaeg, mida tahaks nüüd kivile raiuda? Mõttekoht.
Ka kujunduspõhimõtted on igal kalmistul välja töötatud ning need järgivad kalmistu ajaloolist väljakujunemist ning kasutatavate ehitusmaterjalide ja taimestiku sobivust konkreetsesse keskkonda. Hea teenuseosutaja räägib läbi kõik planeeritavad tööd ning seetõttu on kalmistutele usaldusväärne partner. Oma tegevuse kooskõlastamine on nii meie kui ka kõigi teiste eraisikute ja teenuseosutajate kohustus. Kui tellida töö ettevõttelt, kes ei järgi samu põhimõtteid, võib juhtuda, et töö teostaja eksib kalmistu eeskirjade vastu ning halvimal juhul tuleb kallis ehitis lihtsalt likvideerida. Tarbijal on õigus nõuda tööde tellimisel kooskõlastusi ja arvet. Siis saab tagada, et tegemist on kõiki osapooli arvestava ning ametlikult töid tegeva ja makse maksva ettevõttega. Miks see on oluline?
Sest ametlik ettevõte annab oma tööle garantii ja ei kao peale teenuse osutamist ära. Ametlikul ettevõttel on vastutustunne kooskõlastada ka tööde teostamise päev, et mitte tulla ehitama või isegi lihtsalt liiva vahetama kõrvalplatsil toimuva matusega ühel ajal. Ehitus tähendab masinaid ja teatavat müra ning matuse ajal müra tekitada on lihtsalt lugupidamatu. Halvimal juhul on töö teostaja sooja ilma korral suisa palja ülakehaga, mis kalmistul ei ole küll keelatud, aga eetikaga läheb selgelt vastuollu.
Loo moraal on, et inimene ise ei puutu kalmistul toimuvaga iga päev kokku, aga valdkonnas tegutsevad ettevõtted peavad neist teemadest rääkima. Kui valukohti ette näha, suudame kõik koos väärikalt säilitada meie kultuuri ja kalmistutraditsiooni.
