Järjest enam jõuab meieni renoveerimispäringuid. Kuigi kodulehele me sellest midagi kirjutanud ei ole, oleme suve jooksul siiski paarikümnele hauaplatsile täiesti uue ilme andnud. Kõige tavalisem vajadus on vana pinnasetäite utiliseerimine ning uue liiva või graniitkillustiku viimine hauaplatsile ehk siis liivavahetus hauaplatsil. Sageli soovitakse hauaplatsile ka lihtsalt liiva juurde viia, kuid enamasti peab vana pinnast pisut ära ka viima, nii et ainult juurdeviimisega ei pääse. Et umbrohi ei hakkaks uuest täitest liiga kiiresti läbi kasvama, paneme selle alla alati ka geotekstiili, mis siiski ei hoia ära täielikku rohtumist, kuid paar aastat on kindlasti abiks. Umbrohu seemned jõuavad haudadele ka tuulega ning lindude noka vahel, nii et varem või hiljem tuleb taas pinnakattematerjal välja vahetada.
Enne renoveerimist 
Pärast
Kuna sageli küsitakse meilt, mis siis on kõige hooldusvabamad lahendused, siis kirjutame erinevate variantide plussid ja miinused siin lahti. Et Eestis on enamus kalmistuid siiski pigem metsased, on väga keeruline leida ühest ja ainuõiget lahendust.
1. Näiliselt on kõige lihtsam lehtedest, okastest ja okstest puhastada liiva, aga kui kalmistul on elupuud, millelt langeb terve suve jooksul pruunikaid väikeseid käbisid, on neid peaaegu võimatu liiva seest kätte saada. Lisaks saab korrastuse käigus alati kalmult ära viidud ka väike hulk liiva, nii et sellisele platsile tuleb aeg-ajalt uut liiva asemele tuua. Muidugi liivaplats on siiski kõige soodsam lahendus.
2. Ilusaim pinnakate on killustik, kuid pisikeste kivide vahelt männiokkaid välja korjata on päris suur töö. Lisaks, kui killustikust on läbi hakanud kasvama umbrohi, on selle juurega kättesaamine raskendatud. Kui kalmistul ei ole kõrghaljastust, siis on killustik tõesti kaunis valik, kuid okas-ja lehtpuude alla me seda ei soovita.
3. Murukattega hauaplatse on Eestis oluliselt vähem kui esimest kahte kirjeldatud valikut. Muru hooldamise vajadusest saab igaüks aru – muru vajab niitmist. Küll ei ole enamasti probleeme umbrohuga või millegi muru pealt kokkuriisumisega, kõik saab kätte, aga iga natukese aja tagant tuleks muru pügada ning ilusa tulemuse jaoks on vaja mõnda akuga abimeest (trimmer või murukäärid).
4. Kõnniteeplaadid ei võta enda külge midagi kinni, välja arvatud sammalt, aga see hakkab alles väga pika aja pärast kasvama. Seega on puhastamiseks vaja harja ning ajapikku hakkab plaatide vahelt välja pressima umbrohi. Kitsastest vahedest umbrohu kätte saamine on tülikas, aga mitte võimatu.
5. Edasi liigume hauaplatsi ääristamiseni. Ilus, aga sagedat lõikust vajav piire, on hekk. Juba kuu ajaga suudavad uued hekivõrsed luua korrapäratu mulje. Kahe kuu pärast on kohe kindlasti vaja hekki piirata, kui ei soovi, et ühel hetkel on hauaplatsil võsa.
Kui üldse rääkida kalmude kujundamisest, siis kõige kindlam nipp ideid saada, on kõigepealt kalmistul ringi vaadata – mida teised on teinud. See annab aimu erinevate valikute sobivusest ning iga renoveeritud plats peab sobituma kogu kalmistu miljöösse. Kui ikka enamasti on valitud mätaspiire, siis see on antud kalmistul kõige sobivam lahendus.
Ja enne, kui hakkate uusi hauapiirdeid ehitama, tuleb tutvuda kalmistu eeskirjaga, kooskõlastada oma tegevused kalmistu haldajaga ning osadel juhtudel isegi muinsuskaitseametiga.
Lisaks võib alati küsida soovitusi meie käest või tellida suuremad tööd meilt.
