Eesti Ekspress 3.06.2020
Hiljaaegu lahvatas Eesti ühes väikelinnas skandaal – kalmistuvaht sai ähvardusi, kuna pani surnuaeda sadadele hooldamata haudadele meeldetuletuse, et hauaplats on vaja korrastada. Uurime, milline on Eesti kalmistute üldine seisund, kelle kohustus on hauaplats korras hoida ja kuidas seda teha, kui puudub võimalus kalmistule minna.
Foto: Martin Rästa.
Tartu linna asutuse Kalmistu juhataja kohusetäitja Silver Pärna ütleb, et Tartu kalmistud said sel aastal tavapärasest varem ja kergema vaevaga puhtaks, kuna sügist meenutav talv võimaldas kogu aeg koristustööde tegemist. Silver Pärna sõnul on neil korrastamata hauaplatse järjest vähem. „On tekkinud firmasid, kes pakuvad hauahoolduse teenust. Platsiomanikel, kelle jõud töödest üle ei käi või kes elavad kaugemal, on siiski võimalik kalmud korda saada.”
Meeldetuletuste jätmine hooldamata haudadele on tuttav teema ka Tartus. Sel kevadel ei ole Tartu kalmistud välja pannud ühtegi kollast hoiatussilti aastaid hooldamata haudadele. „Kevad on pigem aeg, kui hoiame silma peal sügisel jälgimisele võetud või akteeritud platsidel,” selgitab Silver Pärna. „Teeme märkmeid ja lisame staatuse „vajab tähelepanu”. Sügis on sildistamise aeg. Kui sügiseks on kalmult koristamata veel eelmise sügise lehed, vajab selline haud tähelepanu.”
Tartu linna kalmistutel ei ole uusi hauaplatse juba 1998. aastast alates ja välja saab anda vaid hooldamata hauaplatse ülematmiseks. „Arvan, et umbes 10–15 hooldamata hauaplatsi antakse aastas Tartu kalmistutel uutele kasutajatele,” ütleb Silver Pärna. Ta lisab, et keegi Tartus hauaplatsita siiski ei jää, kuna Tartul on 1992. aastal sisse õnnistatud Tuigo metsakalmistu, mis hõlmab 33 hektarit ja millest kasutuses praegu vaid 5 hektarit. Raadi kalmistul asub ka urnimatuste ala, kus 1,5 m2 suurune hauakoht eraldatakse nelja urni sängitamiseks.
Silver Pärna räägib, et hauaplatsi korrasoleku eest vastutavad loomulikult maetu lähedased, aga ka meie kõik, kes ei ole küll maetu sugulased, kuid hindame lahkunu mälestust ja eluajal tehtut. „Miks mitte süüdata küünal ja mööda minnes riisuda kunagise koolivenna, naabri, õpetaja, töökaaslase, lemmikkirjaniku või lemmiknäitleja, ühiskonna- või kultuuritegelase hauda. Seejuures ei tohi unustada, et hauaplatsil ümberkorraldusi tohib teha ikkagi vaid matmisplatsi kasutaja loal.”
Ettevõtte Tallinna Kalmistud juhataja kohusetäitja Lauri Berg peab pealinna kalmistute olukorda rahuldavaks. Korrastamata hauaplatside kohta neil statistikat ei ole. Ka Lauri Berg ütleb, et sel kevadel ei ole Tallinna kalmistutel välja pandud ühtegi sissejuhatuses mainitud kollast hoiatussilti: „Kollaste siltidega tähistatakse Tallinnas hooldamata hauaplatse suve teises pooles ja sügise alguses.” Lauri Berg kinnitab, et hauaplatsi korrashoid on hauaplatsi kasutaja kohustus ja vastutus. Lauri Bergi sõnul ruumipuudust Tallinna kalmistutel tegelikult ei ole ja akteeritud platside taaskasutamine on vahemikus 25–80 platsi aastas.
EELK Viljandi Pauluse koguduse vaimulik Allan Praats räägib, et üldmulje Viljandi kalmistutest on paranenud. Maha on võetud kuivanud puid ning kalmistud on valgusküllasemad ja ohutumad. Võsa ja muru on niidetud asjatundlikult ja ammu pole näha kalmistu serva puistatud prügi. „See on Viljandi Linnahoolduse järjekindla töö tulemus.” Viljandi Linnahooldus hooldab peale paljude teiste objektide viit kalmistut: Metsakalmistu, Vana kalmistu, Pauluse koguduse kalmistu, Toome ja Hiie kalmistu.
Allan Praats ütleb, et kõrvaltvaatajana ei ole tal täpseid andmeid korrastamata hauaplatsidest, aga neid ei ole vähe. Vanematel kalmistutel rohkem, sest need, kes lahkunuid mäletasid ja vahel ka nende järeltulijad, on ise surma läbi lahkunud. Paljud on ära kolinud. Paljud ei saa tervise tõttu enam kalmistule. Põlised Viljandi perekonnad hoiavad Praatsi sõnul üldjuhul oma esivanemate hauad korras, kurb on aga tähele panna kalmusid, mis jäävad hooldamata juba esimesel aastal pärast matust.
Metsakalmistu on Viljandis uute haudadega enam koormatud kui teised. „Seal on varuks maad, mis annab võimaluse mõõta välja uusi hauaplatse ja kalmistu laieneb jõudsalt,” selgitab Allan Praats.
Viljandi kalmistutel väljastab hauaplatsi, registreerib matmise ja sõlmib hauaplatsi kasutuslepingu üks haldur. Tema haldusalasse jääb ka kollaste hoiatussiltide panemine haudadele, mida ei ole aastakümneid hooldatud. See on meeldetuletus ja palve võtta ühendust kalmistu halduriga. Kui silt on välja pandud ja sellele ei reageerita, siis annab see teatud aja möödudes võimaluse hauaplatsi uuele kasutajale välja jagada. „Ma ei arva, et Viljandis on kalmistud nii kitsaks jäänud, et kollaseid silte peab panema täiendava matmisruumi saamiseks. Pigem selleks, et kaardistada hauad, millistele ei ole jäänud hooldajaid ja eelkõige selleks, et ühendust saada haua õiguslike kasutajatega.”
Ülematmisest räägib Allan Praats, et seda on läbi aegade olnud ja seda võib teha siis, kui matusest on möödunud vähemalt 20 aastat, aga enamasti juhtub see hiljem. Kui vaatamata hauale jäetud meeldetuletustele on plats pikka aega hooldamata ja halduriga ei ole ühendust võetud, siis võib anda hauaplatsi kellelegi teisele. Varasemasse hauda matmisi tekib ka siis, kui perekonna hauaplatsil ei ole enam ruumi täiendava haua kaevamiseks. „Miks, mida ja kuidas tehakse, ei ole välja kujunenud juhuslikult, vaid on mitmete sajandite kogemuse tulemus. Eesti matusekultuuril on pikk ja tähendusrikas ajalugu, mille üle on põhjust uhke olla,” lisab Allan Praats.
Vabatahtlik Anu Jõgeva hooldab jõudumööda Vastseliina kalmistul hooletusse jäetud haudu. Aastaid tagasi juhtis ta Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna Vastseliina jaoskonda ning nad hoidsid korras auliikmete ja Vabadussõjas langenute haudu. „Kalmistule on maetud Naiskodukaitse auliige Marta Mälberg. Nende pereplats oli esimene, mida hooldada võtsime. Hiljem lisandusid Vabadussõjas võidelnud ja metsavennad ning mingi aeg hakati minu poole pöörduma selle palvega. Tänase päeva seisuga korrastan aastas kolm-neli korda 20 hauaplatsi ringis.
Praegu Kaitseliidu Võrumaa maleva Rõuge-Vastseliina üksikkompaniid juhtides pean enda ja kompanii kohuseks seda, et meie hoole alla võetud platsid oleksid korrastatud.” Anu rõhutab, et väga suure töö on ära teinud kalmistuvaht Andres Kunnus. Ta on vanade ja ohtlike puude langetuse ja kalmistu heakorra eest seisnud ning Anu näeb tihti pilti, kus Andres koos lastega trimmerdab kalmistul ja riisub hooletusse jäetud platse.
„Te küsite, miks ma seda tööd teen. See nagu pole ju töö – see on tegevus, mida on vaja teha. Eks ta tuleb kusagilt seest ja sügavamalt – austus surnute vastu ja soov aidata neid, kel pole võimalik kaugele kagunurka tihti tulla. Sellepärast on ka Gratitude Services väga vajalik ettevõtmine. Kogu süsteem on hästi üles ehitatud, alustades kasvõi äpiga platsi leidmisest kalmistul.
Julgustan inimesi seda ettevõtet kasutama, nad on usaldusväärsed. Jah, kiire on kõigil... Kaotasin ise mõned aastad tagasi kontaktid, kelle pereplatsi hooldama pidin. Võimalusel võiks pere minuga uuesti ühendust otsida.”
Anu räägib, et tema teeb nii palju, kui jõuab. „Kuna tegelen lisaks lastele ka tööga ja kahe kooliga ning kompanii juhtimisega, siis pean vaatama, et hooldused üle pea ei kasvaks.” Ta ütleb, et kõige kurvem on kalmistul vaadata vanu ja hooldamata haudu. „See inimene, kes on sinna maetud, on ju kellegi lähedane, sugulane… Kui kellegi lähedase palvel korrastad platsi ja kõrval on plats, kus poolde põlve vana lehekõdu. Esimese suure tuulega on see puhta platsi peal. Tihti tuleb ühe platsi korras hoidmiseks riisuda ka kõrvalolevaid platse.”
Eesti 323 kalmistul hooldusteenust pakkuv Gratitude Services on sel kevadel aidanud korrastustöid teha 121 kalmistul. Ettevõtte kaasasutaja Gerli Palgi sõnul on olukord kalmistutel väga erinev. On väikseid maapiirkondade kalmistuid, kus on näha, et lahkunud lähedastega hoitakse jätkuvalt sidet ja platsid on korras. Näiteks Otepää, Karjaküla, Avinurme ja Saha kalmistud paistavad silma hea seisukorra poolest ja nendel kalmistutel on hea käia, sest hooletusse jäetud hauaplatse hakkab silma vähe.
„Aga on ka kalmistuid, kus kümnest platsist vähemalt kolm on unarusse jäetud ja tihtipeale annab platsil olev lehekiht märku sellest, et käidud pole seal juba aastaid,” tõdeb Gerli Palgi. „Niisugune vaatepilt ei ole mitte ainult emotsionaalselt raske, vaid raskendab ka hooldajate tööd.” Seetõttu on ette tulnud, et Gratitude Services peab kvaliteetse ja püsiva tulemuse saavutamiseks osaliselt lisaks tellitule korrastama ka kõrval olevat platsi, kuna suurema tuulega kandub lehehunnik juba samal päeval korrastatud platsile.
Ettevõte saadab alati oma klientidele foto enne ja pärast teenuse osutamist, et tellijad näeks kohe töö tulemust ja et vältida olukorda, kus mingi aeg pärast platsi korrastamist satub platsile sugulane, kes ei ole näinud fotosid, aga näeb kõrvalplatsilt tuulega tulnud uut lehekihti, mis tekitab muret ja küsimusi.
„Kalmistud on meie kõigi avalik ruum. Kutsume üles inimesi huvi tundma oma suguvõsa platside seisukorra vastu, oma esivanemaid meeles pidama ja näitama üles austust nende vastu,” sõnab Gerli Palgi. „Ärge jätke hooletusse ega teiste inimeste kanda vastutust oma perekonna ees. Olgu põhjuseks ajapuudus, tervislik olukord või distants lähedaste matmispaigast, mis ei võimalda kalmistul käia hauaplatsi korras hoidmas.” Ka seda teenust on võimalik tellida internetist kodulehelt gratitudeservices.com.
Ärgem laskem asjadel nii kaugele minna, et lähedaste kalmud kaovad.
