Tänapäeval on Hawaii matused segu vanadest polüneesia ja uutest läänelikest traditsioonidest. Enamasti on matus lahkunu elu tähistamise üritus. Matustel räägitakse naljakaid lugusid, kohati isegi veidi piinlike ning naer matustel pole kuidagi kohatu. Matustel kantakse tihti just aloha-stiili riietusesemeid ja aksessuaare, värvilisi kleite-särke, lühikesi pükse, plätusid ning lillevanikuid. Kui soovitakse veidi konservatiivsemalt riietuda, siis pannakse selga valged riided, üleni musta riietumine on pigem läänelik komme USAst ja tumedalt riietumist soovides rõhutatakse see kindlasti enne matust üle. Väga vana traditsioon on kanda matustel lei'd ehk värsketest lilledest tehtud lillevanikut, et näidata üles austust lahkunu ja ta lähedaste vastu. Lillevanikute asemel kantakse ka lehtedest tehtud maile lei'd. Kui matus on läbi, siis lille- ja lehevanikud kas visatakse merre, asetatakse kirsu peale, viiakse lahkunu lemmikkohta või harutatakse õrnalt lahti ning puistatakse lilled aeglaselt ookeani. Lillepärjad on ka matustel kaunistuseks, kas siis lahkunu foto küljes, kirstu peal või kõnepuldi juures.
Kombeks on matustele kaasa võtta lisaks lilledele ka kaastunde kaart ja kink. Tihti on kingiks just raha, et perekonna matusekulusid toetada, raha on väga tänuväärne kink.
Uueks surfarite poolt loodud matusetraditsiooniks on ka "välja sõudmine" ehk paddle-out. See on hulpiv matusetseremoonia ookeanilainetel, üsna kalda lähedal. Lähedased tulevad oma surfilaudade või kajakkidega, kaasas lillepärjad ja õied ning moodustavad ümber matusepaadi kätest kinni hoides suure ringi. Üksik tühi surfilaud märgistab lahkunut. Tavaliselt on sellise matuse puhul lahkunu tuhastatud ning tuhk puistatakse merre, kõik kohalviibijad pritsivad tuha suunas rõõmuhõisete saatel vett ja tekitavad laineid. Kaasavõetud lillevanikud pannakse kas tühjale surfilauale või loobitakse ringi keskele. Ilus ja huvitav viis ärasaatmist teha. Vaata siit.
Matustel lauldakse tervendavaid laule ja tänatakse hingi, lauldakse ka Piiblist värsse. Hawaii tänulaule kutsutakse 'mele'-ks ning neid on põlvest põlve edasi antud tuhandeid aastaid.
Hula tants kuulub samuti traditsiooniliselt ärasaatmise juurde. Hula tants on püha ülistustants, kus igal tantsuliigutusel on oma kindel tähendus ning neid tohib teha vaid kindlatel tseremooniatel. Matusel tantsitavat hula-tantsu näeb siit.
Kalmistud asuvad looduskaunites kohtades, sageli on maetu asukoht märgistatud ainult väikese nimeplaadi ning lillevaasiga. Imeilusate vaadetega surnuaed on näiteks Templite Org (Valley of the Temples) O'ahu saarel. Loomulikult leiab kalmistutelt ka hauapiirdega ümbritsetud klassikalisemaid hauaplatse. Hauapiirded ja suured massiivsed hauda katvad plaadid on enamasti tehtud valubetoonist ning platsid kaetud killustikuga. Tihti kaunistavad kalmistuid punased liiliad ja aastaringse kuuma kliima tõttu on näha ka palju kunstlilli.
Hawaii saartel on väga suur jaapanlaste kogukond, sada aastat tagasi oli jaapanlasi rahvastikust lausa 43%. Seetõttu on loomulik, et saartel on ka mitmeid jaapani kalmistuid. Need paistavad silma oma massiivsete ja sümmeetriliste hauaplatsidega, lahkunu hauaplaat meenutab väikest obeliski, kus lahkunu nimi on hieroglüüfides raiutud püstiselt üleval alla.
Hawaii loodus on hingematvalt ilus ning nii kohalikud kui ka turistid jalutavad ilusatel matkaradadel ning imetlevad vaadet järskudel rannikutel. Kahjuks aga juhtub nendel radadel ka fataalseid õnnetusi ning ringi jalutades kohtab tihti lihtsaid puidust riste, mis on kaunistatud lillevanikute ja hukkunud inimese esemetega. Sellised mälestusmärgid sunnivad hetkeks peatuma ja viivuks mõtlema sellele tundmatule, keda meie seas enam ei ole ning olema tänulikud olemasoleva eest!
